Lähisuhtevägivalla ohver on nii laps, kes vägivalla all otseselt kannatab kui ka laps, kes on vägivalla pealtnägija. Uurime seekordses “Jagatud ruumis”, milline mõju on vägivallal lapse psüühikale. Lähisuhtevägivalla puhul võib otsuste teekond viia kohtusse, kus paljud valikud langetatakse lapse eest. Jurist ja kohtunik selgitavad, mis toimub lastega seotud juriidilistes vaidlustes. Sotsiaalkaitseminister annab pildi sellest, mida on võimalik ära teha riiklikul tasandil. Kuulame kogemuslugusid ning küsime ka nende arvamust, kes meie teema keskmes on – noored ise. Autorid ja toimetajad: Liis Allmäe, Keiu Virro Helirežissöör: Paul Oja

Mis mõttes kannatame enim vägivalda just neis suhetes, mis peaksid olema kõige turvalisemad? Eesti lähisuhtevägivalla statistika on raputav: vähemalt iga kolmas inimene kogeb elu jooksul oma paarisuhtes füüsilist või vaimset vägivalda. Üle poolte vägivalla toimepanijatest on joobes, ligi pooltel juhtudel on järjepidevas vägivallaringis ka lapsed. Mida peaks lähisuhtevägivalla mõistmiseks sellest teadma? Ja mida saame selle märke nähes ette võtta? Kätlin Konstabel, psühholoog ja koolitaja ning Liis Allmäe, naiste tugikeskuste teenusejuht Sotsiaalkindlustusametis ja podcasti "Jagatud ruum" kaaslooja, arutlevad stuudios lähisuhtevägivalla varjatud külgede üle.

Podcasti ava-episoodis räägime sellest, mida saavad (või ei saa) teha vägivalla tunnistajad. Millal peaks helistama 112? Kuidas üldse näha, et sõber, kolleeg, koolikaaslane või pereliige võib olla vägivaldses suhtes? Mida on sellisel juhul võimalik teha? Ja kuidas selles kõiges ise terveks jääda?Autorid ja toimetajad: Liis Allmäe, Keiu Virro Helirežissöör: Paul Oja